Artikkel ilmus Kiili Lehe detsembrikuu numbris 2024 – „Söö nagu proff“ – Janar Säki esikteos
Kristi Lehiste, toimetaja
Paljudele Kiili inimestele on Janar tuttav treeneri, toitumisnõustaja ja koolitajana. Lisaks sellele töötab ta Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis tervisejuhi eriala õppejõuna. Janaril on värskelt trükisoe raamat valminud, mis on suunatus noorsportlaste toitumisele. Kohtusime Janariga novembris, et rääkida lähemalt raamatu sünnist.
„Söö nagu proff“ on praktiline juhend noorte sportlaste toitumise kohta, mis pakub teaduspõhist ülevaadet toitainete olulisusest ja nende õigest tarbimisest. Raamat aitab mõista noorsportlaste energiavajadust ja selgitab lahti tasakaalustatud toitumise põhitõed. Lisaks sisaldab see praktilisi näpunäiteid, kuidas planeerida toidukordi enne ja pärast treeninguid ning võistlusi, et tagada parim sooritusvõime ja kiire taastumine. Raamatus on esitatud ka näidismenüüd ning lihtsad ja maitsvad retseptid, mis toetavad mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist.
Kuidas sündis idee raamatut kirjutada ja miks keskendud noorsportlastele?
„Olen noorte sportlaste toitumise teemadega pikka aega tegelenud ning eelmisel aastal tekkis mõte olulised teadmised kaante vahele koguda. Kui sel kevadel projektiga tõsisemalt pihta hakkasin, selgus, et isegi 40-leheküljelisest materjalist saab juba korraliku raamatu. Täiskasvanutele suunatud sporditoitumise raamatuid on palju, kuid noortele mõeldud teaduspõhist materjali on vähe,“ selgitas Janar.
Millest täpsemalt raamat räägib?
„Tänapäeval kaldutakse tihti äärmustesse, kuid mina tahtsin keskenduda sellele, kuidas luua toitumise vundament. Kui see on paigas, saab hiljem rääkida eranditest – kuigi neid erandeid on tegelikult vaid 5%, samas kui 95% inimestest on keskmised,“ tõdes Janar. Raamatust leiab lisaks tekstilisele sisule ka erinevaid tabeleid ja jooniseid. Läbivad teemad on: üldine energiavajadus, makrotoitained, mikrotoitained, vedeliku tarbimine ning toitumine treeningute ja võistluste eel, ajal ja järel. „Raamat on väga praktiline – sisaldab konkreetseid näiteid ja soovitusi, kui palju ja mida vastavalt kehakaalule erinevatel etappidel süüa,“ lisas ta.
Millal ja kus raamat ilmub?
Raamat on esialgu välja antud 1000-eksemplarises tiraažis ning on juba suuremates raamatupoodides eelmüügis saadaval. „Tõenäoliselt tuleb raamatule ka jätku, sest huvi on olnud suur,“ kinnitas autor.
Raamatu esitlus toimub 14. detsembril Kiili Gümnaasiumis heategevusliku jõululaada raames. Esitlusele on kaasatud ka mitmevõistleja Pippi Lotta Enok, kes räägib oma kogemustest treeningute ja toitumise valdkonnas. „Ta on sportlane, kellel on isiklik kokkupuude toitumise teemadega ja kes järgib tervislikke põhimõtteid. Koos arutleme raamatu teemadel ja vastame kuulajate küsimustele,“ rääkis Janar.
Kuidas defineerid noorsportlast ja kas 12-aastastel lastel peaks võistlemise ära keelama?
Seda ei saa Janari arvates ainult vanuse järgi määratleda. „Näen oma treeningutel Harju Jalgpallikoolis lapsi ja noori erinevas arenguetapis. Minu seisukoht on, et võistlemine peab olema võimalus, kuid see ei tohiks muutuda kohustuseks. Tänapäeval on tihti ootused noortele sportlastele liiga kõrged,“ ütleb Janar. Lapsel võiks olla vabadus tegeleda alaga, mis talle tõeliselt meeldib, ja paljud ei püüdlegi tippspordi poole, arutleb ta. “Samas on võistlemine paljudele noortele oluline motivaator. Kui see täiesti ära võtta, kaob neil tihti huvi spordi vastu. Küll aga võiksime vähendada suurte ja tihedate võistluste arvu. Praegu on näiteks alaliitude korraldatavad võistlused väga sagedased, ja see mõjub laste närvisüsteemile kurnavalt. Iga võistlus on lapsele pinge, ja kui need toimuvad igal nädalavahetusel, viib see stressi kasvuni, mis omakorda mõjutab õppimist ja suhteid,“ selgitab ta.
Janar usub, et võistlused võiksid olla rohkem mängulised, mitte nii tõsiseltvõetavad. „Mulle tundub, et alati ei pea just jalgpalli- või korvpallimäng olema see põhiline. On palju viise, kuidas erinevate alade elementidega lõbusalt võistelda – näiteks penaltid, osavusmängud või visked ja trikid. Need võiksid vähendada survet ja pakkuda lastele rõõmu liikumisest.“
Kuidas noorsportlaste vanemad oma last toetada saavad?
Janar rõhutab, et lapse huvid ja soovid peaksid olema esikohal. „Lapsele tuleks anda võimalus tegeleda spordialaga, mis talle meeldib. Samas on loomulik, et teismeeas võib laps soovida ala vahetada. Siis tasub rahulikult selgitada, millised on uue ala alustamise väljakutsed, kuid mitte panna lapsele piiranguid. Hea lähenemine on lasta lapsel ise kogemusest õppida ja tema valikuid toetada, mitte suruda peale oma arvamust.“
Tihti võivad treeningust loobumise põhjused olla seotud muu kui spordiala endaga. „Mõned lapsed tahavad trennist loobuda, sest treener ei sobi või käiakse sõprade pärast kohapeal. Seetõttu tasub uurida tausta, enne kui ala vahetamise otsus tehakse,“ soovitab Janar.
Tänapäeva laste vähene liikumine on suur väljakutse. „Isegi kui laps käib iga päev trennis, on raske päevast liikumisnormi täis saada. Seetõttu on täiesti normaalne, kui laps harrastab paralleelselt mitut ala – see rikastab ja toetab terviklikku arengut.“
Janari sõnul on noortespordi edendamise juures oluline tasakaal. „Võistlemine ja liikumine peavad olema lõbusad ning andma lastele positiivseid emotsioone. Kui spordiga kaasnevad ainult pinged ja kohustused, ei suuda noor sellest rõõmu tunda. Meie ülesanne on aidata neil leida tee tervisliku eluviisi ja liikumisharjumuste juurde, mis püsiksid ka täiskasvanueas.“
„Söö nagu proff“ on kindlasti väärt lugemine mitte ainult noortele sportlastele ja nende vanematele, vaid ka treeneritele, kes soovivad aidata lastel spordis ja toitumises tasakaalu leida.
Fotode autor: Kristi Lehiste